Nordecon või Merko?

Hiljuti koos teiste huvilistega minu kontorit külastanud lugeja uuris, kas mul on plaanis ka uue valitsuse plaanidest kasu lõigata.

Täpsemalt nägi ta head investeerimisvõimalust Eesti ehitussektorisse. „Uus valitsus plaanib välja ehitada Tallinna-Tartu maantee,“ sõnas ta. „Mina näen sellega seoses väga helget tulevikku just Nordeconi aktsiale,“ lisas lugeja. Juhtisin ta tähelepanu sellele, et Eesti turul on veel üks ehitusettevõte – Merko – ning seetõttu tuleks enne investeerimisotsuse tegemist läbi kaaluda mõlema plussid ja miinused.

Vaata ettevõtte juhtkonda

Väikeinvestor Rene Ilves leiab, et investeerimisotsuse langetamisel on kõige olulisem hinnata juhi või suuromaniku tegevust ja suhtumist väikeinvestoritesse. „Eesti ärikultuur on paradoksaalne. Mõni kriminaalkorras süüdi mõistetud inimene käitub kaasaktsionäridega kõige ausamal viisil, mis võimalik, teine, n-ö aasta ärimees, tõmbab väikeinvestoritel korduvalt koti silmini pähe,“ rääkis ta. „Seetõttu olen mina teinud oma panuse Merkole,“ lisas Ilves, mainides, et tal on 69 000 Merko aktsiat.

Samuti pidas Ilves tähtsaks ka seda, et ettevõttel oleks pikk tegevusajalugu. „Kuna väikeinvestoritel on raskendatud juurdepääs informatsioonile, siis tuleks valida firmad, mis on pikka aega tegutsenud ja ka börsil noteeritud,“ ütles ta. „Pikk ajalugu lubab eeldada, et see jätkub ka tulevikus ning börsil noteeritud ettevõtted on finantsinspektsiooni järelevalve all ja see välistab suuremad pettused, milleks on oht näiteks idufirmade puhul.“

Olen ettevaatlik

Kuigi ka mulle on jäänud Merkost sümpaatsem mulje, ei kavatse ma esialgu ehitusturule siseneda, vaid jälgin pigem hoolega seal toimuvat. Lähiajal võib oodata küll eurorahade toel teatavat kasvu, kuid samas annan endale aru, et ka konkurents ehitussektoris kasvab järsult. See tähendab, et ettevõtted peavad olema järjest innovaatilisemad, et tekkivas olukorras toime tulla või ellu jääda. Niisiis tahangi kõigepealt näha, kuidas uuenduslikkus Nordeconi ja Merko tegevuses lähiajal väljenduma hakkab.

Samuti pean tõdema, et Merko aktsia on viimase poole aasta jooksul minu jaoks liiga kalliks muutunud. Kui veel suvel oleksin võinud ettevõtet soetada hinnaga 8 eurot aktsia kohta, siis praegu peaksin välja käima 8,95 eurot. Ettevõtte hinna ja kasumi suhtarv P/E on kerkinud 17,21 peale, mis tähendab, et sooduskaup Merko aktsia praegu kindlasti pole. Sama meelt paistavad olevat ka aktsiat katvad LHV analüütikud, kes hindavad aktsia õiglase väärtuse vahemikuks 8,5–9 eurot. Teisest küljest on Merko Tallinna börsil noteeritud aktsiatest üks paremaid, jäädes ajaloolist tootlust arvestades alla üksnes Tallinna Kaubamajale. Samuti on makstud stabiilselt häid dividende.

Liiga kõrge hind on omane ka Nordeconile, mille aktsia väärtus on viimase poole aastaga 18,69 protsenti tõusnud. Aastaga on ettevõte turuväärtust kasvatanud pea 28 protsenti. See sunnib paratamatult küsima, kas ehitussektoris on ikka veel piisavalt kasvuruumi või tuleneksid praegu tehtavad investeeringud suhteliselt tipu ligidalt.

Eesti Telekomist tõrjutud aktsionärid võitlesid välja lisahüvitise

Telia Company peab maksma Eesti Telekomist välja tõrjutud väikeaktsionäridele täiendava hüvitise, kuid siiski väiksema, kui nad ise õiglaseks pidasid.

1563 Eesti Telekomi väikeaktsionäri esindav vaidlus Telia Companylt (endise nimega TeliaSoneralt – toim) õiglase hüvitamise saamiseks on lõppenud. Kaks esimest kohtuastet mõistsid neile küll 951 835 eurot, kuid väikeaktsionäre koos Soraineni advokaadibürooga esindav Kawe Kapitali partner Kristjan Hänni tahtis saada läbi riigikohtu väikeaktsionäridele sellest viis korda suurema summa. Riigikohus ei võtnud kaebust menetlusse.

„Siin see vaidlus praegu lõpeb. Pole midagi parata, nüüd tuleb lihtsalt keskenduda selle määratud summa väljanõudmisele,“ tõdes Hänni otsust kommenteerides ja lisas, et edasisi vaidlusi väljaspool Eesti kohtusüsteemi nad ei plaani. Tema sõnul tegid nad nii, nagu neile nõu anti ning andsid endast parima.

Hüvitisele lisandub veel aastatega kogunenud intress, mis peaks Hänni hinnangul olema umbes 7 protsenti aastas. 

Telia Company kohtuotsust veel ei kommenteerinud.

Esmakordne kaasus

Hänni on siiski rahul, et nad võtsid ette väikeaktsionäride ühise vaidluse. „Vastasel korral ei oleks olnud väikeaktsionäridel mingisugust võimalust sellises olukorras vaielda. See õnnestus, ka veenmise peale läks tegelikult päris palju aega, et selline vaidlus oleks formaalselt võimalik,“ nentis ta. Hänni on öelnud, et väikese osakaaluga aktsionärid on tihti võimetud vaidlustama sundülevõtmisel õiglase hüvitise määramist.

Hänni ütles, et on rahul ka sellega, et nad said riigilt lõpuks tõendid, mille kättesaamine pikalt venis. Tema sõnul venis seetõttu ka kohtuasi umbes aasta võrra pikemaks. „On mitu asja, millega rahul olla, lõpuks läks nii, nagu oleks võinud minna kohe,“ ütles ta ja lisas, et aja- ja närvikulu oli siiski võib-olla suurem, kui lõpuks välja nõutud hüvitise väärtus.

Ebaõiglane summa

Kui väikeaktsionärid 2010. aastal Eesti Telekomist välja tõrjuti, maksti neile 93 krooni ehk 5,94 eurot aktsia eest. Hänni arvates oli aktsia õiglane väärtus vähemalt 20 krooni aktsia kohta rohkem kui Telia Company makstud hüvitis.

Kohus küll leidis, et väikeaktsionäridel on õigus suuremale hüvitisele, kuid Hänni sõnul valis maakohus hüvitise summa määramisel ebaõiglaselt mitte regressiooniga tuletatud ettevõttepõhise beeta (suhtarv, mis mõõdab investeeringu tootlust turuga võrreldes - toim), vaid Euroopa telekomiettevõtete keskmise.

Väikeaktsionäre huvitab nendelt võetud vara väärtus, mitte Euroopa keskmine,“ selgitas Hänni pärast ringkonnakohtu otsust, miks nad neile määratud hüvitisega ei nõustunud ja riigikohtusse läksid.

Hänni hinnangul tuligi siit kapitali hinna ja ettevõtte väärtuse suur vahe, sest Eesti Telekomi beeta oli sektori keskmisest madalam. Hänni lisas, et kohus on ettevõtte väärtuse määramisel kasutanud suuremat beeta väärtust, kui kasutasid isegi TeliaSonera enda palgatud eksperdid, ning on jätnud sellise lähenemise mõistetava põhjenduseta.

Hänni küsis ka Eesti tuntumatelt aktsiaanalüütikutelt, millise beeta valiksid nemad börsil noteeritud ja likviidsemate hulka kuuluva Baltikumi ettevõtte kapitali hinna sisendina. Tema sõnul oli sarnaselt Kawe Kapitali arvamusele kõigi jaoks esmane ettevõttepõhine lähenemine ja regressioonanalüüs.

Eesti õiguspraktikas kogemus Ühispanga väikeaktsionäridega

Kaks aastat tagasi jõudis võiduka lõpuni Ühispanga väikeaktsionäride võitlus Rootsi suurpangaga SEB AB, kes pidi maksma oma Eesti haru eelkäija Eesti Ühispanga viimastele väikeaktsionäridele kokku 1,43 miljonit eurot. Sellest üle poole oli aastatega kogunenud intressisumma.

"Jõustunud kohtulahend on tähtis ka tulevikus aset leidvate ülevõtmiste puhul," ütles Eesti Ühispanga väikeaktsionäride esindaja vandeadvokaat Ain Kalm toona. Tema sõnul kinnitas see kohtuotsus, et enamusaktsionär ei saa aktsiaid jõuga üle võttes määrata väikeaktsionäridele hüvitist, lähtudes odavaimast hindamismeetodist.

Reimo Hammerberg

Soraineni partner

Kollektiivhagi abil saavad väikeaktsionärid oma õiguste eest seista

Tervikuna on positiivne, et Eestis on tõestatud, et väikeaktsionäridel on võimalik koos tegutsedes oma õiguste eest seista. Aktiivsust üles näidates on võimalik leida ühine esindaja ning viia eduka lõpuni ka aastatepikkune protsess. Kuigi võitsime selle vaidluse ja aktsionäridele määrati täiendav hüvitis, jääb hinge kriipima asjaolu, et kohtud ei nõustunud eksperdi poolt määratud hinnaga ning valisid alternatiivse käsitluse beetakordaja osas. Õiglase hüvitise eesmärk on anda aktsionäridele nende aktsiate tegelikule väärtusele vastav rahasumma. Praegusel juhul said aktsionärid kombinatsiooni Eesti Telekomi aktsiate ja Euroopa telekomi sektori aktsiate keskmisest, mis on madalam.

93

krooni ehk 5,94 eurot aktsia eest maksis Telia 2010. aastal väikeaktsionäridele. Hänni arvates oli aktsia õiglane väärtus vähemalt 20 krooni aktsia kohta rohkem.

‘Pokémon Go’ Can’t Come Soon Enough for Japanese Fans -- The Wall Street Journal

Smartphone game, a craze elsewhere, hasn’t yet been released in the land of Pokémon’s birth

TOKYO—These are restless days for Meg Sawai.

“I monitor Twitter and check the App Store every day before I go to sleep to see whether it has arrived,” said Ms. Sawai, a 20-year videogame fan in Tokyo.

She is waiting for “Pokémon Go,” a smartphone game generating a craze in the U.S. The game app became available there about a week ago, but many countries remain left behind—even Japan, the nation that brought Pokémon’s child-friendly monsters into the world.

Producing Pokémon in all its guises—games, cards, television shows and merchandise—is the job of Tokyo-based Pokémon Co., 32%-owned by Nintendo Co. But the newsmartphone game isn’t purely a Pokémon Co. creation, which may be one reason that Japan isn’t getting the front-of-the-line treatment to which it is accustomed.

Niantic Inc., a spinout from Alphabet Inc.’s Google, co-developed the game and distributed it in the U.S., Australia and New Zealand first. Pokémon Co. said the game is now available in Germany too.

“It’s clear that Pokémon [Co.]’s job in this project was just some advising,” said Serkan Toto, a Tokyo-based videogame consultant. “Pokémon Go is a U.S. game.” Pokémon Co., which owns a stake in Niantic, described its role in the project as a producer.

“Pokémon Go” uses augmented-reality technology that blends digital images with a person’s view of the real world. Players have been scouring parks, subway stops and other locations for the cute monsters.

Niantic and Pokémon Co. say they plan to make the game available in other regions, including Japan, but haven’t elaborated. A Pokémon Co. spokeswoman declined to give details.

On social media in Japan, people have expressed anger and dismay. Kenji Kajiwara,chief executive of Tokyo-based gadget startup Chikaku Inc., said he understands the slow launch because he used to work at a software company, but wonders why the U.S. preceded Japan.

“It would be best if Japan was first because Pokémon is a Japanese franchise,” said Mr. Kajiwara, who is ready to play the game with his two sons.

The Japanese smartphone game market is one of the world’s largest, worth about $9 billion last year, according to videogame magazine Famitsu. Analysts say the Japanese market could generate as much revenue as the U.S. or more because of casual gamers like Mr. Kajiwara, who said he doesn’t own any videogame consoles but is ready to make in-app purchases when “Pokémon Go” arrives.

Pokémon Co. declined to discuss why the game isn’t yet available in Japan, but analysts said safety issues and the potential for overloaded game servers might be playing a role.

Players in the U.S. say they still have some difficulties playing the game, and Niantic said data traffic was more than it expected. Injuries were also reported because the game tends to keep users’ eyes pinned to their smartphone screens. Authorities issued warnings to stay alert.

“Niantic wants to make sure to fix these issues before introducing the game to Japan because it will be huge here,” said Mr. Toto, the videogame consultant.

Nintendo’s share price fell 4.4.% Wednesday to ¥21,830 ($208.52), but it is still well above the ¥14,000 level where it stood last week before the game’s introduction.

Sales of Pokémon games and related merchandise since its introduction 20 years ago exceeds ¥4.6 trillion, or $43.9 billion, according to Pokémon Co.

Ms. Sawai, the fan awaiting “Pokémon Go,” first encountered the creatures in the videogame “Pokémon SoulSilver,” released in 2009. She said she couldn’t wait to see how “Pokémon Go” would alter her routine.

“I’m sure it would bring a change to my lifestyle, because I tend not to get out much,” she said.

Kui suurt tõusu oodatakse OEG aktsiale?

Analüütikud näevad täna esimese kvartali tulemused avaldanud kasiinofirma Olympic Entertainment Group’i (OEG) aktsiale endiselt omajagu tõusuruumi.

Tugevate tulemuste ootuses tõstsid juba mõnda aega OEG aktsia suhtes optimistlikud Swedbanki analüütikud paari nädala eest pärast esimese kvartali hasartmängutulu avalikustamist aktsia hinnasihi varasemalt 2,25 eurolt 2,3 eurole ning säilitasid ettevõttele tugeva ostusoovituse (strong buy – ingl k).

Praeguselt hinnalt prognoosivad nad aktsiale aasta lõikes ligi 19,2% suurust tõusupotentsiaali ning OEG aktsia hind on analüütikute hinnangul kiiresti kasvava tugeva bilansiga ettevõtte kohta soodne. Kasiinofirma 2016. aasta edasivaatav aktsia hinna ja kasumi suhe (P/E) on 9,5 ja EV/EBITDA (EV/EBITDA suhtarv saadakse ettevõtte väärtuse jagamisel EBITDAga –toim) on 5,9.

LHV analüütikud on oma analüüsis määranud OEG aktsia õiglase hinna vahemikuks 2-2,2 eurot, mis annaks praeguselt hinnalt ligi 4,2%-14,6% suuruse tõusupotentsiaali.

Kahetised tulemused

OEG käive ulatus esimeses kvartalis 45,6 miljoni euroni, mis on 16% rohkem kui mullu samal ajal. Puhaskasum langes läinud aastaga võrreldes ligi 7,3% võrra, 5,1 miljonile eurole. Aprilli keskel avaldatud Balti aktsiate esimese kvartali eelvaates ootasid aktsiat katvad Swedbanki analüütikud võrdselt 15% suurust müügi- ja puhaskasumi kasvu. Seega jäi OEG esimese kvartali kasum oodatule pea 19% võrra alla, samal ajal kui müük oli protsendi võrra oodatust parem.

Üsna oluliselt jäi Swedbanki analüütikute ootustele alla ka kontserni kulumieelne ärikasum (EBITDA), mis kasvas eelmise aasta sama perioodiga võrreldes 8,8 miljonilt eurolt 9 miljoni euroni (1,6%). Aktsiat analüüsinud analüütik Marek Randma oli oodanud EBITDAks 10,73 miljonit eurot.

Swedbanki analüütikute hinnangul võis kuu keskel avaldatud hasartmängutulude aruandest välja lugeda nii head kui halba, kuid positiivset oli siiski rohkem – Läti ja Eesti kasv kaalus üles Leedu ja Poola turgude languse. Kogu tänavuseks majandusaastaks prognoosivad analüütikud 22% suurust müügikasvu ning puhaskasumile 21% suurust kasvu. EBITDA kasvuks oodatakse aasta lõikes 20%.

Tasub teada
LHV on tulemustega rahul

Esimeses kvartalis olid LHV analüütikud OEG tulemuste prognoosis Swedbanki kolleegidest oluliselt pessimistlikumad. Nimelt ootasid nad OEG puhaskasumiks 4,1 miljonit eurot, käibeks 45,4 miljonit ning EBITDAks 7,3 miljonit.

LHV vanemanalüütik Joonas Joost märkis OEG värskeid tulemusi kommenteerides, et panga analüütikud eeldasid laienemistest tingitult järsku kulude kasvu ning sellega seoses olulist efektiivsuse langust, kuid tegelik efektiivsuse vähenemine oli väiksem kui prognoositud.

„Seetõttu osutus ka puhaskasum oodatust kõrgemaks ning hoolimata sellest, et see aastases võrdluses vähenes, oleme ettevõtte esimese kvartali tulemustega väga rahul,“ kinnitas ta.

Hirmu valmistab Läti

On selge, et kasvanud müügitulemuste, ent alla ootuste kasumikasvu põhjuseid võib otsida ettevõtte aktiivsest laienemisest – muu hulgas on aastaga ostetud rida väiksemaid kasiinosid nii Eestis, Lätis kui Itaalias ning avatud kontserni suurim kasiino Maltal. Lisaks laieneti OlyBeti spordiennustusportaaliga Leetu.

Kasiinofirma Eesti müügitulud ulatusid läinud kvartalis 9,5 miljoni euroni, kerkides mullusega võrreldes 14,2% võrra. EBITDA langes 15,3% võrra, 1,4 miljonile ning ärikasum 29,2% võrra, 0,8 miljonile. Hasartmängutulud kasvasid aastaga 14% ulatudes 9 miljoni euroni. Ülekaalukalt suurim kasv oli turgude lõikes Lätis, kus müügitulud kasvasid esimeses kvartalis 32,5% võrra, 16 miljoni euroni.

Just Läti turu suur osakaal kasumist on alates 2008. aastast OEG aktsionäride ridadesse kuulunud Rene Ilvese hinnangul ohumärk. „Müügitulu kasvab oodatult kiiresti, aga kasumiga on kehvasti – jäädi alla analüütikute ootustele ja Läti osakaal kasumist on hirmutav,“ nentis investor. „Kui seal peaks midagi maksukeskkonnas muutuma, siis võib see OEG aktsiale rängasti mõjuda."

Kui praegune dividend säilib, siis ta enda sõnul praegu otsest põhjust aktsia müümiseks ei näe. Tänavu pole OEG veel dividendide suurust kinnitanud, kuid viimasel kolmel aastal maksti osanikele välja 10 senti aktsia kohta. LHV prognoosib kasiinofirma tänavuseks dividendiks taas 10 senti aktsia kohta ning mõnevõrra optimistlikum Swedbank ennustab väljamakseks 13 senti aktsia kohta.

Kasiinofirma aktsia hind langes tulemuste järel Tallinna börsil veidi enam kui 190 000 euro suuruse käibe juures 0,5% võrra, 1,93 eurole.

http://www.aripaev.ee/borsiuudised/2016/04/26/kui-suurt-tousu-oodatakse-oeg-aktsiale

Amazon Ups the Ante on Streaming Video, Challenging Netflix

Prime membership will be offered monthly for the first time to all U.S. customers for $10.99

Amazon.com Inc. is firing a shot across the bow of Netflix Inc. by attempting to become a primary destination for streaming video.

The Seattle online retailer said Sunday it will begin offering its video-streaming service as a stand-alone option for the first time. A monthly subscription will cost $8.99, a dollar less than the most popular plan from Netflix.

The move pits the Seattle online retailer more directly against Netflix, which also happens to be one of the biggest customers of Amazon’s cloud-computing services. For years, the two have worked to one-up each other with exclusive content deals and original series like Netflix’s “House of Cards” and Amazon’s “Mozart in the Jungle.”

Amazon has been offering its video service as a perk for subscribers of its $99 annual Prime shipping service. Prime membership also will be offered monthly for the first time to all U.S. customers for $10.99, Amazon said Sunday.

An Amazon spokeswoman said the new monthly option could be turned off or on as customers wished, a possible benefit for shoppers during the busy holiday season.

The move to offer a stand-alone video service suggests Amazon is confident it has the robust programming needed to go head-to-head with Netflix. Amazon has snapped up deals for HBO’s older content, as well as with premium TV network Epix, whose catalog includes “Hunger Games: Catching Fire” and “World War Z.” More recently, Amazon has signed director Woody Allen for an exclusive TV series, and has become an aggressive buyer of independent movies, battling Netflix for film festival favorites.

The new $8.99-a-month pricing began Sunday in the U.S. Netflix plans range from $7.99 to $11.99 a month, though most customers pay $9.99 for more than one simultaneous stream per account. Hulu LLC’s basic streaming service is $7.99, with a commercial-free option of $11.99.

Representatives of Netflix and Hulu declined to comment.

“ Jeff Bezos is absolutely escalating the arms race with Netflix,” said Wedbush Securities analyst Michael Pachter, referring to Amazon’s chief executive. “The two services will compete more closely for customers, and Amazon has the marketing advantage by offering the full Prime service for just a little bit more each month.”

Amazon has experimented before with a month-to-month Prime subscription and in March began selling the $10.99 option to Sprint Corp. customers.

It raises the specter of customers buying a month of Prime around Black Friday to get all their Christmas shopping done with Amazon’s two-day shipping guarantees and, in some cities, same-day or same-hour options.

The Prime service has become a crucial component in Amazon’s growing retail dominance. In addition to providing a reliable revenue stream of membership fees, Prime customers spend as much as double what non-Prime customers do in a year, by some estimates. Amazon has bulked the service up with add-ons like exclusive discounts and streaming music.

Highlighting its ruthlessly competitive streak, Amazon is rolling out the new streaming-video option on the eve of Netflix’s first-quarter earnings report Monday. Price increases to $9.99 from $7.99 for grandfathered customers of Los Gatos, Calif.-based Netflix take effect next month, two years after they were announced. Those customers could opt to continue paying $7.99, but would lose out on high-definition streaming and the ability to have two streams at once.

As long ago as 2012, Netflix CEO Reed Hastings predicted Amazon would offer its streaming service on a stand-alone basis.

Amazon’s move comes as a plethora of new streaming video services are flooding the market to target so-called cord-cutters, people who are dropping pay-TV subscriptions. Traditional TV networks like HBO and CBS have launched their own stand-alone services, while cable-television providers like Comcast and Dish Network Corp. are offering slimmed-down, inexpensive streaming packages of channels.

Amazon spends about $3 billion on streaming video content annually, compared with $4 billion for Netflix, not including overseas rights or DVDs, said Wedbush’s Mr. Pachter.

For its part, Santa Monica, Calif.-based Hulu has become a competitive buyer of library and original programming, increasing its content outlays from $600 million in 2014 to $1.5 billion in 2015, according to estimates from Nomura Securities.

Netflix had about 43.4 million paying U.S. customers at the end of last year, which it expected to rise to 45.4 million by the end of March. It has about 75 million total customers globally. Amazon doesn’t disclose its Prime membership totals, but estimates range from 40 million to 60 million world-wide.

By GREG BENSINGER

http://www.wsj.com/articles/amazon-ups-the-ante-on-streaming-video-1460944802

************************************************************************

Rene Ilves

Tesla Model 3 Orders Surge Even Before Its Unveiling

Tesla Motors says its new Model 3 is, at $35,000 each, meant to bring the company’s electric vehicle technology to the masses. And with more than 115,000 orders before the car was even introduced, it is well on its way.

A crowd of Tesla fans cheered as the Model 3, a sleek five-seater, was unveiled Thursday evening at the company’s design studio in Hawthorne, Calif. Interested customers lined up at Tesla dealerships around the country, and the enthusiasm was matched with a torrent of comments online.

The Model 3 is “the final step in the master plan, which is a mass market, affordable car,” Tesla’s chief executive, Elon Musk, said at the unveiling. “It was only possible to do after going through the prior steps.”

The vehicle comes after years of lower-volume production of Tesla’s initial Roadster, Model S and Model X.

“With any new technology, it takes multiple iterations and it takes economies of scale before you can make it great and affordable,” Mr. Musk said.

The Model 3 will be able to travel at least 215 miles on a single charge and can go from 0 to 60 miles per hour in less than six seconds.

Each advance order included a charge of $1,000, and the company took in more than $115 million within 24 hours. If those orders all translate into sales, revenue from the Model 3 will exceed $4 billion. A screen at the debut event Thursday showed online reservations continuing to tick past 133,000.

“This is kind of crazy,” Mr. Musk said in announcing the number of advance orders.

Although the Model 3 unveiling generated intense buzz, the company faces competition from automotive giants like General Motors and Renault-Nissan, which have also begun manufacturing electric vehicles. Low fuel prices could hurt overall sales of electric vehicles.

But on Thursday, Mr. Musk’s biggest worry appeared to be satisfying demand for his new car. Delivery of the Model 3 is scheduled to begin at the end of 2017, first for customers on the West Coast of North America, then the East Coast, and then overseas.

“I do feel fairly confident it will be next year,” Mr. Musk said to laughter from the audience.

Meeting anticipated interest in the cheaper model will require a sharp increase in Tesla’s production capacity. Last year the company delivered 50,580 vehicles.

Mr. Musk said Thursday that he believed the company’s factory in Fremont, Calif., could produce as many as 500,000 vehicles annually.

“It’s very doable,” he said.

The expansion also requires the construction of a huge battery production plant. Tesla began construction of its Gigafactory 1 in northern Nevada in 2014. It is now operational, and once it is at full capacity, it will “produce more lithium ion batteries than all other factories in the world combined,” Mr. Musk said.

http://www.nytimes.com/2016/04/02/business/international/tesla-model-3.html

Rene Ilves: olen Merko dividendiga väga rahul

Tallinna börsi aktiivne investor Rene Ilves ütles, et on rahul Merko Ehituse dividendiga ning ehitusfirma aktsiahinda pole praegu head uudised veel mõjutama hakanud.

„Olen Merko dividendiga väga rahul. Nii analüütikute kui ka minu ootused dividendile olid oluliselt madalamal,“ tunnistas Ilves. „Ettevõtte tulemused paranevad, tellimusraamat on tugev, toimus huvitav laienemine Norrasse ning kõige tipuks on ettevõtte juht alustanud Merko aktsiate ostmist. Kõik need head uudised aga pole Merko aktsiat grammigi mõjutanud. Ainuke ostja paistab olevat Norra riiklik naftafond,“ ütles ta.

Eelmise aasta alguses teatas Rene Ilves, et Euroopa Keskpanga rahatrükk võib aasta lõpuks Tallinna börsi 50% ülespoole vedada ja kõige suuremat kasu lõikaks sellest Merko Ehituse aktsia. Pärast kolmanda kvartali tulemusi ütles Ilves, et kvantitatiivne leevendamine ja eurorahad ei ole veel mõjuma hakanud ning nende mõju peaks saabuma järgmisel aastal.

Nüüd suhtub ta pisut skeptilisemalt EKP kvantitatiivsesse rahapoliitikasse ning lausus, et see ei ole avaldanud mingit mõju majandusele ei Euroopas ega Eestis. Ilvese sõnul on vastupidiselt ootustele tekkinud deflatsioon, mida püüti nende sammudega hoopis vältida.

„Selle asemel koguneb raha pankadesse, negatiivse tootlusega võlakirjadesse ja muudesse varadesse, mis majandusele kuidagi kaasa ei aita. Naljaga pooleks tehti kvantitatiivse lõdvendamise alguses ettepanek jagada raha tavakodanikele, siis on garanteeritud, et raha läheb tarbimisse ja seega majanduskasvu. Kahjuks ei ole see väide enam nii naljakas,“ ütles Ilves. Ta tõdes, et on siiski positiivselt meelestatud ja usub, et mingil hetkel hakkavad need meetmed mõju avaldama, misjärel võivad asjad minna teistpidi kreeni - majanduskasv ja spekuleerimine on liiga hoogsad.

Merko aktsionäride üldkoosolekule esitatud dividendi suurus on 0,51 eurot aktsia kohta. Rene Ilvesele kuulub ettevõtte Seitse Samuraid OÜ kaudu 62 000 Merko aktsiat. Eelmisel aastal tõusis Tallinna börs 19 protsenti, Merko Ehituse aktsia 18,77 protsenti. Eelmisel aastal oli Merko dividend 0,41 eurot aktsia kohta, millele lisandus 0,23 eurone väljamakse aktsiate arvestusliku väärtuse vähendamise kujul.

http://www.aripaev.ee/borsiuudised/2016/03/08/rene-ilves-olen-merko-dividendiga-vaga-rahul

Äripäev: Tallink triivis kahjumisse

Tallinki puhaskahjum oli mullu neljandas kvartalis 1,3 miljonit eurot, eelmise aasta sama ajavahemiku puhaskasum oli 8,4 miljonit eurot. Ettevõtte müügitulu kasvas aastatagusega võrreldes 1,6%, 227,6 miljonile eurole.

Ettevõtte juhtkonna kinnitusel mõjutasid laevafirma neljanda kvartali kasumit kiirlaeva Superstar müügiga seotud ühekordsed kulud kokku 9,5 miljonit eurot (müügikahjum ja tehingukulud – toim). LHV Panga vanemanalüütik Joonas Joost märkis, et Superstari müügist tulenev kahjum oli suuresti juba varasemalt teada ning kuna kogu aasta tervikuna oli Tallinkile edukas, siis oli oodata neljandast kvartalist ka eelmise aastaga võrreldes olulist vähenemist tulumaksu arvestuslikus tulus.

„Seega ootasimegi olulist puhaskasumi langust võrreldes eelmise aasta neljanda kvartaliga,“ selgitas ta. „Kuna erinevad kuluread osutusid oodatust mõnevõrra suuremaks, siis kokkuvõttes jäi 1,3 miljoni eurone puhaskahjum alla prognoositud 2,6 miljoni eurosele kasumile. Dividendideks ootame siiski jätkuvalt 4 senti aktsia kohta.“

Aastaid Tallinki aktsionäride ringi kuulunud väikeinvestor Rene Ilves hindas tulemusi pigem ootuspärasteks. Enda kinnitusel on tal Tallinki aktsiaid küll varahaldusfirma Kawe Kapitali hallatavas portfellis, ent enda hallatavas portfellis tal laevafirma osakuid juba mõnda aega pole.

„Tallink pole minu jaoks huvitav aktsia,“ märkis ta. „Neil on raske orgaaniliselt kasvada ja juhtkond ei tundu enam nii entusiastlik kui vanasti. Transpordi ja jaekaubanduse sektorid ongi sellised igavad.“

Investorina häirib Ilvest enda sõnul seegi, et suur osa Tallinki kasumist tuleb tänu sellele, et nafta hind on kukkunud. „Küsimus on, kas tänane nafta hind on nafta loomulik tase? Kui nafta rallib tagasi 100 dollarile barrel, siis on pool Tallinki kasumist läinud,“ möönis ta. „Ma ei oska nafta hinda ennustada ja seetõttu ei taha seda riski ka võtta. Tallinkis on seda riski aga väga palju.“

Rekordiline müügitulu

Mullu neljandas kvartalis vedas Tallink kokku 2,1 miljonit reisijat, mida on 3,6% võrra rohkem kui eelmise aasta sama aja jooksul. Börsifirma ja selle tütarettevõtted vedasid 2015. majandusaastal kokku 9 miljonit reisijat, ehk 1,1% rohkem kui eelneval aastal.

Kontserni müügitulu kasvas 2,6% võrra, kõigi aegade kõrgeima tulemuse, 945,2 miljoni euroni. 2015. majandusaasta auditeerimata EBITDA kasvas 20,5% võrra rekordilise 181,4 miljoni euroni ning puhaskasum rohkem kui kahekordistus ja oli 59,1 miljonit eurot ehk 0,09 senti aktsia kohta. Kontserni äritegevuse rahavoog kasvas 41,2 miljoni euro võrra ja oli kokku 191,9 miljonit eurot.

Täna avaldatud kvartali aruandes toonitab juhtkond, et börsifirma majandustulemused paranesid läinud aastal peamiselt tänu suuremale reisijate arvule, suuremale pardamüügile reisija kohta, suuremale laevade prahtimise tulule ja madalamatele tegevuskuludele. „Enamikul opereeritavatel liinidel kasvas jätkuvalt reisijate arv ning kontsern suurendas tihedas konkurentsis turuosa,“ toonitatakse aruandes.

Piletitulu vähenes

Juhtkond nendib, et samal ajal kui proaktiivsed turundus- ja müügitegevused tõid reisijate arvu kasvu, vähenes piletitulu reisija kohta ja piletite kogumüügitulu vähenes 1,1% võrra. Eesti-Soome vahelise laevaliini reisijate arv kasvas 2015. aastal 5% võrra ja veetud kaubaveoühikute arv 17,9% võrra, segmendi müügitulu suurenes kokku 5,1%.

Soome-Rootsi vaheliste laevaliinide reisijate arv kasvas 4,1% peamiselt tänu suuremale väljumiste arvule võrreldes 2014. aastaga, transporditud kaubaveoühikute arv vähenes 26,2%, segmendi müügitulu suurenes kokku 2,9%.

Tallinki teatel põhjustas liinide kaubaveoühikute muutuse ühe kaubalaeva viimine Soome-Rootsi liinilt Eesti-Soome vahelisele laevaliinile 2015. aasta alguses. Läti-Rootsi vahelise laevaliini reisijate ja veetud kaubaveoühikute arvud vähenes vastavalt 32,2% ja 46,5%, kuna alates 2014. aastast opereerib liinil üks reisilaev.

Juhtkond kiidab, et madalad ülemaailmsed energiahinnad võimaldasid ettevõttel sujuvalt üle minna madalama väävlisisaldusega keskkonnasõbralikuma kütuse kasutamisele ja varasemalt väljatoodud kõrgema kütusehinna risk ei realiseerunud. Ettevõtte mullune keskmine kütuse hind on 5% võrra madalam võrreldes eelmise aastaga.

„Kütuse aastane tarbimise maht vähenes 13%, mis tulenes peamiselt laevade efektiivsemast opereerimisest ja laevade arvu muutusest,“ kirjutatakse aruandes. „Kütuse tarbimise mahu vähenemise ja madalama hinna tulemusena vähenes kontserni kütusekulu võrreldes 2014. aastaga kokku ligikaudu 20 miljonit eurot.“

Liinile tuleb uus laev

Tallink Grupp allkirjastas Meyer Turku Oy-ga mullu veebruaris lepingu uue 230 miljonit eurot maksva LNG-kiirlaeva ehitamiseks. LNG-kiirlaeva tootmine algas eelmise aasta 4. augustil Turus Meyer Turku laevatehases ja laeva üleandmine on planeeritud 2017. aasta alguses.

Tallinn-Helsingi liinil opereeriv kiirlaev Superstar otsustatigi juhtkonna kinnitusel müüa sel põhjusel, et tagada valmisolek uue LNG-kiirlaeva toomiseks Tallinna-Helsingi liinile 2017. aasta alguses. Kiirlaeva omandiõigus anti ostjale üle 1. detsembril 2015, kuid Tallink jätkab kiirlaevaga Superstar prahilepingu alusel Tallinna-Helsingi liinil opereerimist 2017. aasta alguseni, kui liinile tuuakse LNG-kiirlaev.

2015. majandusaastal müüs kontsern kokku kolm laeva. Laevade müügist laekus kokku 115,4 miljonit eurot, müügist laekuvat raha kavatsetakse kasutatada peamiselt laenude tagasimaksmiseks ning uue ehitatava LNG kiirlaeva ostuhinna sissemakseks.

Võlg vähenes

Kontserni netovõlg vähenes neljandas kvartalis 116,3 miljoni euro võrra, 467,4 miljoni euroni, netovõla ja EBITDA suhe paranes veelgi ja oli neljanda kvartali lõpu seisuga 2,6.

Tallinki aktsiaga on täna Tallinna börsil tehtud 40 000eurose käibe juures 24 tehingut ning aktsia hind langes 0,11%, 0,904 eurole. Poole aastaga on laevafirma aktsia hind kallinenud pea 14,3%.

http://www.aripaev.ee/borsiuudised/2016/02/29/tallink-pooras-kahjumisse

J.C. Penney's Positive Same-Store Sales Spur Retailer Shares

Department store operator J.C. Penney Co Inc said same-store sales surged during the holiday shopping months of November and December, spurring shares of retailers on a day global stock markets dropped on concerns over the Chinese economy.

Same-store sales rose 3.9 percent in the last two months of the year due to higher online sales and strong demand for the company's private-label offerings and gift products, J.C. Penney said on Thursday.

The company's strong performance came despite unusually warm weather during the year's winter months, which hurt sales of apparel such as sweaters, coats and gloves.

It was also in stark contrast to rival Macy's Inc, which on Wednesday said 80 percent of its 4.7 percent drop in same-store sales was due to the warmer-than-usual winter.

Investors, however, pushed shares of Macy's higher on Thursday after the company also said it would cut thousands of jobs and shut stores in a bid to boost profits.

Several apparel retailers, including Victoria's Secret owner L Brands Inc and sportswear maker Zumiez Inc, also reported on Thursday better-than-expected comparable sales.

The results cheered investors of consumer discretionary stocks on a day market volatility in China and a relentless slide in oil prices sparked a selloff in global markets.

J.C. Penney's shares rose 4 percent to $7.28 in afternoon trading, while Kohl's Corp was up 2.4 percent at $51.29. Stocks of big box retailers Wal-Mart Stores Inc, Target Corp were also up more than a percent.

"Despite unprecedented warm weather that significantly affected apparel sales across the company, our focus on private brands, enhanced omnichannel execution and compelling gift giving selection resulted in strong holiday sales," J.C. Penney Chief Executive Marvin Ellison said in a statement.

Ellison also attributed the strong sales to its online business, which posted record sales during the holiday season.

J.C. Penney also reaffirmed its full-year adjusted earnings target of $645 million before taxes and the company said it planned to generate positive free cash flow in fiscal 2015.

Up to Wednesday's close of $7.00, J.C. Penney's shares had risen 7 percent in 12 months, compared with a nearly 1 percent drop in the S&P 500 index.

http://www.nytimes.com/reuters/2016/01/07/business/07reuters-jcpenney-results.html?partner=rss&emc=rss&_r=0