Tallinki puhaskahjum oli mullu neljandas kvartalis 1,3 miljonit eurot, eelmise aasta sama ajavahemiku puhaskasum oli 8,4 miljonit eurot. Ettevõtte müügitulu kasvas aastatagusega võrreldes 1,6%, 227,6 miljonile eurole.
Ettevõtte juhtkonna kinnitusel mõjutasid laevafirma neljanda kvartali kasumit kiirlaeva Superstar müügiga seotud ühekordsed kulud kokku 9,5 miljonit eurot (müügikahjum ja tehingukulud – toim). LHV Panga vanemanalüütik Joonas Joost märkis, et Superstari müügist tulenev kahjum oli suuresti juba varasemalt teada ning kuna kogu aasta tervikuna oli Tallinkile edukas, siis oli oodata neljandast kvartalist ka eelmise aastaga võrreldes olulist vähenemist tulumaksu arvestuslikus tulus.
„Seega ootasimegi olulist puhaskasumi langust võrreldes eelmise aasta neljanda kvartaliga,“ selgitas ta. „Kuna erinevad kuluread osutusid oodatust mõnevõrra suuremaks, siis kokkuvõttes jäi 1,3 miljoni eurone puhaskahjum alla prognoositud 2,6 miljoni eurosele kasumile. Dividendideks ootame siiski jätkuvalt 4 senti aktsia kohta.“
Aastaid Tallinki aktsionäride ringi kuulunud väikeinvestor Rene Ilves hindas tulemusi pigem ootuspärasteks. Enda kinnitusel on tal Tallinki aktsiaid küll varahaldusfirma Kawe Kapitali hallatavas portfellis, ent enda hallatavas portfellis tal laevafirma osakuid juba mõnda aega pole.
„Tallink pole minu jaoks huvitav aktsia,“ märkis ta. „Neil on raske orgaaniliselt kasvada ja juhtkond ei tundu enam nii entusiastlik kui vanasti. Transpordi ja jaekaubanduse sektorid ongi sellised igavad.“
Investorina häirib Ilvest enda sõnul seegi, et suur osa Tallinki kasumist tuleb tänu sellele, et nafta hind on kukkunud. „Küsimus on, kas tänane nafta hind on nafta loomulik tase? Kui nafta rallib tagasi 100 dollarile barrel, siis on pool Tallinki kasumist läinud,“ möönis ta. „Ma ei oska nafta hinda ennustada ja seetõttu ei taha seda riski ka võtta. Tallinkis on seda riski aga väga palju.“
Rekordiline müügitulu
Mullu neljandas kvartalis vedas Tallink kokku 2,1 miljonit reisijat, mida on 3,6% võrra rohkem kui eelmise aasta sama aja jooksul. Börsifirma ja selle tütarettevõtted vedasid 2015. majandusaastal kokku 9 miljonit reisijat, ehk 1,1% rohkem kui eelneval aastal.
Kontserni müügitulu kasvas 2,6% võrra, kõigi aegade kõrgeima tulemuse, 945,2 miljoni euroni. 2015. majandusaasta auditeerimata EBITDA kasvas 20,5% võrra rekordilise 181,4 miljoni euroni ning puhaskasum rohkem kui kahekordistus ja oli 59,1 miljonit eurot ehk 0,09 senti aktsia kohta. Kontserni äritegevuse rahavoog kasvas 41,2 miljoni euro võrra ja oli kokku 191,9 miljonit eurot.
Täna avaldatud kvartali aruandes toonitab juhtkond, et börsifirma majandustulemused paranesid läinud aastal peamiselt tänu suuremale reisijate arvule, suuremale pardamüügile reisija kohta, suuremale laevade prahtimise tulule ja madalamatele tegevuskuludele. „Enamikul opereeritavatel liinidel kasvas jätkuvalt reisijate arv ning kontsern suurendas tihedas konkurentsis turuosa,“ toonitatakse aruandes.
Piletitulu vähenes
Juhtkond nendib, et samal ajal kui proaktiivsed turundus- ja müügitegevused tõid reisijate arvu kasvu, vähenes piletitulu reisija kohta ja piletite kogumüügitulu vähenes 1,1% võrra. Eesti-Soome vahelise laevaliini reisijate arv kasvas 2015. aastal 5% võrra ja veetud kaubaveoühikute arv 17,9% võrra, segmendi müügitulu suurenes kokku 5,1%.
Soome-Rootsi vaheliste laevaliinide reisijate arv kasvas 4,1% peamiselt tänu suuremale väljumiste arvule võrreldes 2014. aastaga, transporditud kaubaveoühikute arv vähenes 26,2%, segmendi müügitulu suurenes kokku 2,9%.
Tallinki teatel põhjustas liinide kaubaveoühikute muutuse ühe kaubalaeva viimine Soome-Rootsi liinilt Eesti-Soome vahelisele laevaliinile 2015. aasta alguses. Läti-Rootsi vahelise laevaliini reisijate ja veetud kaubaveoühikute arvud vähenes vastavalt 32,2% ja 46,5%, kuna alates 2014. aastast opereerib liinil üks reisilaev.
Juhtkond kiidab, et madalad ülemaailmsed energiahinnad võimaldasid ettevõttel sujuvalt üle minna madalama väävlisisaldusega keskkonnasõbralikuma kütuse kasutamisele ja varasemalt väljatoodud kõrgema kütusehinna risk ei realiseerunud. Ettevõtte mullune keskmine kütuse hind on 5% võrra madalam võrreldes eelmise aastaga.
„Kütuse aastane tarbimise maht vähenes 13%, mis tulenes peamiselt laevade efektiivsemast opereerimisest ja laevade arvu muutusest,“ kirjutatakse aruandes. „Kütuse tarbimise mahu vähenemise ja madalama hinna tulemusena vähenes kontserni kütusekulu võrreldes 2014. aastaga kokku ligikaudu 20 miljonit eurot.“
Liinile tuleb uus laev
Tallink Grupp allkirjastas Meyer Turku Oy-ga mullu veebruaris lepingu uue 230 miljonit eurot maksva LNG-kiirlaeva ehitamiseks. LNG-kiirlaeva tootmine algas eelmise aasta 4. augustil Turus Meyer Turku laevatehases ja laeva üleandmine on planeeritud 2017. aasta alguses.
Tallinn-Helsingi liinil opereeriv kiirlaev Superstar otsustatigi juhtkonna kinnitusel müüa sel põhjusel, et tagada valmisolek uue LNG-kiirlaeva toomiseks Tallinna-Helsingi liinile 2017. aasta alguses. Kiirlaeva omandiõigus anti ostjale üle 1. detsembril 2015, kuid Tallink jätkab kiirlaevaga Superstar prahilepingu alusel Tallinna-Helsingi liinil opereerimist 2017. aasta alguseni, kui liinile tuuakse LNG-kiirlaev.
2015. majandusaastal müüs kontsern kokku kolm laeva. Laevade müügist laekus kokku 115,4 miljonit eurot, müügist laekuvat raha kavatsetakse kasutatada peamiselt laenude tagasimaksmiseks ning uue ehitatava LNG kiirlaeva ostuhinna sissemakseks.
Võlg vähenes
Kontserni netovõlg vähenes neljandas kvartalis 116,3 miljoni euro võrra, 467,4 miljoni euroni, netovõla ja EBITDA suhe paranes veelgi ja oli neljanda kvartali lõpu seisuga 2,6.
Tallinki aktsiaga on täna Tallinna börsil tehtud 40 000eurose käibe juures 24 tehingut ning aktsia hind langes 0,11%, 0,904 eurole. Poole aastaga on laevafirma aktsia hind kallinenud pea 14,3%.
