Investorid pensionikontost: ajalugu on näidanud, et inimesed ei oska ise investeerida

Seoses II samba vabastamisega otsustas valitsus anda inimestele võimaluse luua endale pensioni-investeerimiskonto, kuhu tulumaksu maksmatade oma pensioniraha liigutada. Mida arvavad sellest Eesti investorid ja rahaasjatundjad?

Teoreetiliselt oleks tänu sellisele kontole on teoreetiliselt võimalik kõigil indiviididel ise juhtida oma pensionitootlust. Vandeadvokaadi ja investori Indrek Nauri sõnul oligi see üks eesmärk. “Ajalugu on näidanud, et nad ei oska, aga eks meie poliitikud teavad paremini,” lisas ta.

Ka investor Madis Müür ei näe investeerimiskontot asendusena pensionisambale just selle tõttu, et suur enamus ei vaevu endale investeerimist selgeks tegema enne kui liiga hilja.

“Väga suur osa inimestest lihtsalt ei mõtle enda pensioni peale õigel ajal ja ei tegutse. Kui ei taheta inimesi vanaduseks vaesusesse lükata nagu Isamaaliit soovib, ja sellega ka suure osa siinsest, haprast, alles tekkivast kapitaliturust ühe hoobiga maha lõhkuda, siis peaksid pensionisambad ikkagi kohustuslikuks jääma.”

Siiski näevad nii Naur kui Müür investeerimiskontos toredat algatust. “Investeerimist tuleb soodustada, see on kasulik nii inimesele endale kui majandusele. Maksude-eelne investeerimine ei peaks olema kättesaadav ainult neile, kes osaühingu alt toimetada eelistavad. Seetõttu on see täitsa tervitatav initsiatiiv,” ütles Müür.

Ka pank ei usu, et inimesed hakkavad investeerima

Pensionifonde haldava SEB Varahalduse äriarendusjuht Peeter Schamardin arvab, et enamikel inimestel oleks mõistlikum jätta oma teise samba raha pigem fondi, mitte võtta seda pensioni investeermiskontole. “Fondis hoitava raha investeerimisega seotud kulud on tõenäoliselt madalamad kui individuaalset investeerimistegevust harrastades. Eriti fondide tasude alanemise taustal.”

Tema sõnul eeldab investeerimine pidevat pühendumist, enamikule teatud baasteadmiste omandamist ning oskuste väljaharjutamist, ilmselt tuleb ka väljaminekuid enese vigadest tulenevate kahjude näol.

Siiski toob ta ise investeermise eelisena välja paindlikkuse ja kiiruse investeerimisotsuste elluviimisel. “Näiteks fondi saab vahetada kolm korda aastas, investeeringuid investeerimiskontol aga kogu aeg. Iseasi, kas see eelis kaalub üles nimetatud puudused,” ütles ta.

Silmas tuleks pidada ka seda, et enamik II sambasse kogujaid ei ole ilmselt teadlikult, omal initsiatiivil oma investeeringu riskitaset kogumise vältel kunagi muutnud. Selline käitumine püstitab küsimuse, miks peaksid nad olema valmis tegelema investeerimisega.

Riik on liiga ebausaldusväärne partner, et pensionit sambas hoida

Sootuks teistsuguste vaadetega on väikeaktsionär Rene Ilves, kes peab riiki liiga ebausaldusväärseks partneriks, et pensionisambas oma raha hoidmist jätkata.

“Üldiselt soovitan inimestel esimesel võimalusel sammastest raha välja võtta. Kui II sammas loodi, siis pidi see olema pikaajaline lahendus probleemile. Kahjuks näeme täna, et kui tuleb uus valitsus, tulevad ka uued põhimõtted,” ütles Ilves.

Põhimõtete vahetumise näitena toob Ilves välja, kuidas 2010. aastal lõpetati riigipoolsed sissemaksed sammastesse. “Sellega tehti sammaste tootlusele korralik karuteene. Juba siis oli näha, et riik annab sõna ja riik võtab sõna – kuidas aga parajasti poliittuuled puhuvad.”

„Kui täna jätta raha teise sambasse või loodavale investeerimiskontole, siis pole absoluutselt mingit kindlust, et mõni järgmine valitsus oma karvast kätt ka selle järgi ei aja. Kahjuks on Eesti liitumas teiste Ida-Euroopa riikidega, kes juba on sirutanud oma käe inimeste tulevikuks kogutud raha järele,“ lausus Ilves.

Ka tootluse suurus on tema meelest põhjuseks pensionisambast eemaldumiseks. „Sammaste loomise ajal räägiti laialdaselt ajaloolisest 12-protsendilisest tootlusest ja kogu II samba mõte seisneski selles, et tootlus tagab tulevikus korraliku pensioni. Kahjuks näeme täna, et fondijuhid suudavad teenida vaevu ühe protsendi aastas.“

Sellise tootlusvaeguse tagamaad on laiad, kas siis ülikoolist saadud kraad ei anna oskust investeerida, halduritel on peal piirangud, mis ei pruugi olla investorite huvides või halduritel ei ole lihtsalt oma nahk turul. „Tootlusele andis ka suure põntsu riigi otsus II sambasse sissemaksed lõpetada, sellega jäeti kasutamata võimalus osta aktsiaid ajal, mil need olid soodsad. Pikaajalise püsimaksetega investeerimise mõte seisnebki selles, et kogu aeg panustatakse sama summa raha, mille eest saab halbadel aegadel rohkem aktsiaid. Seega lasti hea kriis raisku,“ arvas Ilves.

Lisaks leidis Ilves, et täna ei pruugi olla hea aeg investeerimiseks. „Kõikide finantsvarade hinnad on oluliselt tõusnud tänu keskpankade lõdvale rahapoliitikale, samal ajal ei ole Euroopa võlariigid oma fiskaalkäitumist parandanud. See tähendab, et vähimagi nõrkuse korral võib meid oodata suurem usalduskriis.“

Tema sõnul on kurb asjaolu see, et keskpankade lõdvast rahapoliitikast on kasu saanud ainult pangad ja suured finantsasutused, tavaline inimene on saanud ainult kõrgemad kinnisvarahinnad. „Õhus on buumi märgid ja see teeb ettevaatlikuks. Parimad inveseeringud tehakse ikka siis, kui veri on tänavatel, mitte siis, kui tänavatel vuravad uued Lamborghinid,“ lisas Ilves.

Märksõnad: Indrek Naur, investeerimine, investeerimiskonto, Madis Müür, Peeter Schamardin, pension, Rene Ilves

https://raha.geenius.ee/rubriik/uudis/investorid-pensionikontost-ajalugu-on-naidanud-et-inimesed-ei-oska-ise-investeerida/

Fund Giant Has a $6.3 Billion Target On Its Back

Asset managers face “tough industry conditions with flows difficult to come by and fees under pressure,” says Standard Life Aberdeen Plc Chief Executive Officer Keith Skeoch. He’s not wrong; but competitors are weathering the ongoing storm far, far better than his firm is this year.

As the chart above shows, SLA’s performance this year is dismal, with its shares languishing at their lowest level since March. Last week Skeoch made his first solo outing at the top of the greasy pole, unveiling the company’s first-half performance five months after Martin Gilbert was moved to the vice chairman role following a couple of years as co-CEO of the firm he and Skeoch created in a merger. The numbers didn’t look good.

With $577.5 billion pounds ($700 billion) of assets under management at mid-year, it isn’t just the declining pound that’s prevented SLA from joining the $1 trillion club. Net outflows in the first six months of the year were 15.9 billion pounds; in the past two years, clients have pulled more than 87 billion pounds from the firm. The merger has turned out to be more of a distraction than a savior.

QuicktakeActive vs. Passive Investing

It’s not a good look when, a few minutes into your earnings conference call with analysts, you’re touting the recent appointment of a new head of human resources as one of the key leadership changes that will steady the ship. Asked on a media call on Wednesday about low morale at the company, Skeoch acknowledged that merging two different cultures has not been easy. “It’s something we take seriously and we’re working really hard at.”

Lackluster performance by SLA’s portfolio managers has taken its toll on customer appetite for its funds. By the end of June, 47% of the assets managed by the firm were trailing their benchmarks on a one-year basis. While that’s an improvement on the 53% that were underperforming at the end of last year, it’s not exactly going to help the sales force when pitching to customers, even though the three-year performance improved to 65% of assets beating their benchmark.

The most significant number associated with SLA, though, may be its market capitalization. At a smidgen over 6 billion pounds, its core business is valued at just 800 million pounds once you discount what it calculates are its 900 million pound stake in Phoenix Group Holdings Plc, the 1.5 billion pounds it has invested in HDFC Asset Management Co. and the 2.8 billion pounds it owns of HDFC Life Insurance Co.

The first stake arose from SLA’s February 2018 decision to sell its insurance business to Phoenix. SLA views it as a strategic holding, along with its 30% ownership of India’s HDFC Asset Management. But the latter has to increase its publicly-traded float to a minimum of 25% in the next two years, up from about 14% currently; SLA says it is likely to participate in that process. The 23% holding in India’s HDFC Life is deemed non-strategic and has already been reduced by more than 6% by sales earlier in the year (although SLA says it’s obliged to hold 9 percentage points until March 2021).

So let’s indulge in a game of fantasy M&A. Even at its reduced market capitalization of 6 billion pounds – down from almost 10 billion pounds a year ago – SLA would be a mouthful for even the most cash-rich of private equity buyers, especially after building in a takeover premium.

But there’s 5.2 billion pounds ($6.3 billion) worth of publicly-traded assets on the balance sheet. And while it would take time to find buyers for those shares, it isn’t too much of a stretch to envisage a couple of private equity firms viewing SLA as a break-up candidate and teaming up to dismember the firm.

Skeoch said last week that he’ll “remain focused on ensuring that we unlock the value of the assets on the balance sheet.” If he doesn’t get a wiggle on, he may find that others are more than willing to take SLA off the market and liberate those stakes for themselves.

https://www.washingtonpost.com/business/fund-giant-has-a-63-billion-target-on-its-back/2019/08/13/14fa7e7c-bd98-11e9-a8b0-7ed8a0d5dc5d_story.html

Itaalia triivis majanduslangusesse

Itaalia sisemajanduse kogutoodang vähenes neljandas kvartalis 0,2 protsenti, mis tähistab teist kvartalit järjest SKP vähenemist, selgub Eurostati andmetest. Kolmandas kvartalis vähenes Itaalia SKP 0,1 protsenti.

Itaalia peaminister Giuseppe Conte tunnistas majanduslanguse tekkimist juba enne ametlike andmete teatamist, kirjutab Bloomberg. Conte ootab SKP vähenemist ka edaspidi.

Conte viitas analüütikute jutule, et suure tõenäosusega kannatab Itaalia majandus ka aasta esimeses pooles, kuid teisel poolaastal on oodata taastumist.

Nii Itaalia keskpank kui ka Rahvusvaheline Valuutafond ootavad 2019. aastaks Itaaliale 0,6protsendist majanduskasvu.